Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 7c T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Tiina Käen

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Tiina.Kaen@nooruse.edu.ee

Loodud: 11. veebruar 2020. a. kell 21.19
Muudetud: 13. veebruar 2020. a. kell 20.24

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama. Õpilane sooritab kehaliste võimete teste ja annab tulemusele hinnangu võrreldes eelmistel aastatel saavutatuga, valib õpetaja juhendusel harjutusi kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid. Õpilane teab, mida tähendab aus mäng spordis.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1.nädal
Võrkpalli algõpetus. Söödud, servid.
Ujumine. 300m krool+selili
2.nädal,
Pioneeride võrkpall
200m vabalt järjest ujudes. Sukeldumine ja pime krool
3.nädal
Pallimängud
Vaba tegevus ujulas
4.nädal
Võrkpalli söödud. Lihtsustatud reeglitega mäng
Arvestus ujumises. Cooperi test
5.nädal
6.nädal
7.nädal
8.nädal
9.nädal
10.nädal
11.nädal
12.nädal
13.nädal
Soojendusharjutused käimiskeppidega.4km kepikõndi. Venitusharjutused käimiskeppidega.
Pesapall
14.nädal
2km jooks. ÜKE
Jalgpall
15.nädal
aprilli "kõige-kõigem" 2x 1km tulemusele
Intervalltreening
16.nädal
Võlgade järeletegemine/pesapall
4km jooks
17.nädal
Pesapall
Kokkuvõte veerandist ja õppeaastast
iI poolaastal:
1. EDASILIIKUMISOSKUSED.
Õpilane kasutab edasiliikumisoskuseid liikumismängudes ja spordialades; erinevates keskkondades; oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.

1.1 Edasiliikumisoskuseid vahendil(suusatamine, uisutamine, jalgrattasõit, tõukeratas)
Talispordialade harrastamine(soodsate ilmastikuolude korral).
1.2 Õpime eristama edasiliikumisoskuseid liikumisharrastuse ja erinevate spordialade harrastamises (kõnd, jooks, matkamine, ujumine, tants, orienteerumine ja erinevad kergejõustikualad,.
1.3 Hüppeoskus(paigalt ja hoojooksuga kaugushüpe, hüpitsaga hüppamine, kõrgushüpe)
1.4 Ronimisoskus varbseinal.
1.5 Orienteerumine. Harjutused sisetingimustes ja õues.
1.6 Ujumine. Krooli (kõhuli ja selili) tehnika omandamine. Juurdeviivad harjutused. Vastupidavuse arendamine(Cooperi test, 12 min).
Hingamisharjutused, sukeldumine.
Vette hüpped - pea ees, juurdeviivad harjutused.
Kiiruslike võimete arendamine - 25 m ja 50 m ujumine aega arvestades.
Pöörde tehnika, kõhuli/selili.
Hõljumine.
Ujumisoskuse test.
Veemängud.


2. VAHENDI KÄSITSEMISOSKUS
2.1 Palli viske ja püüdmise oskus, palli põrgatamine, jalaga löömise oskus(jalgpall), pallivise
2.2 Sulgpalli reketi käsitsemine
2.3 Saalihoki kepi käsitsemine
2.4 Golfikepi käsitsemine

3. KEHAKONTROLLIOSKUS
3.1 Teadmised soojendusharjutustest, juurdeviivatest harjutustest ja kehahoiupõhimõtetest.
3.2 Harjutused enda keharaskusega ja selle ülekandmisega
3.3 Tasakaaluharjutused ja -asendid
3.3 Oskussõnad

4. TERVISE JA KEHALISTE VÕIMETE SEOSTAMINE
4.1 Õpilane teab kehalisi võimeid
4.2 Õpilane mõõdab ja arendab kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt

5. KEHALINE AKTIIVSUS
5.1 Õpilane analüüsib oma eluviisi ja tervistavat käitumist

6. VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL.
Õpilane õpib kasutama kehatunnetus- ja meelerahu harjutusi (Vaikuseminutid) ja oskab anda tagasisidet nende mõjust.
7. Õpilane analüüsib oma oskusi, tervisekäitumist ja seab omale käegakatsutavaid eesmärke.

Õpilane sooritab testharjutused / Eesmärk
- paigalt kaugushüpe / Hüppevõime, kiiruslike omadust arendamine. Mõõdab jalalihaste plahvatuslikku jõudu.
- kõhulihaste harjutus / Kerelihaste toonus
-" piiksujooks" / Vasupidavuse test tervise seisukohalt
- painduvuse test / Mõõdab alaselja ja reie tagakülje lihaste painduvust
- 60 m jooks / Kiiruslike võimete ja koordinatsiooni arendamine,
- 1000 m jooks / Üldvastupidavuse arendamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane oskab
*arendada oma kehalisi võimeid
*valida soojendusharjutusi, tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega
*mängida võistlusmäärustike kohaselt jalgpalli, pesapalli ja korvpalli
*joosta erinevaid distantse
*sööta võrkpalli üle võrgu
sooritab täishoolt kaugushüppe
sooritab paigalt kuulitõuke;
suudab joosta järjest 9 minutit
Sportmängud
Õpilane:
1) sooritab tundides õpitud sportmängude tehnikaelemente;
2) sooritab läbimurded paigalt ja liikumiselt ning petted korvpallis;
3) sooritab ülalt pallingu ja vastuvõtu võrkpallis;

5. Oskab ujuda sooritades ujumisoskuse testi.

Hindamine üles

Arvestuse saamiseks peab õpilane osalema vähemalt 50% tundidest (pallimängude, kergejõustiku ja ÜKE+UJUMINE)
1.Korvpallis takistuste vahelt põrgatamine
klassi keskmist tulemust arvestades
2. 2km jooks eelmise aasta tulemusega võrreldes
3. Mänguaktiivsuse hindamine korvpallis
Kergejõustik
Õpitulemused
Õpilane:
1) sooritab täishoolt kaugushüppe ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
2) sooritab hoojooksult palliviske (7. kl) ning paigalt ja hooga kuulitõuke;
3) jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
4) suudab joosta järjest 9 minutit (T) / 1
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses.
Teadmistele hinnangut andes arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses.
Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd.
Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilaste enesehindamist.
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“

2. poolaasta lõppedes saab õpilane kokkuvõtva hinde protsessi - või arvestuslike hinnete põhjal. AR(arvestatud) või MA(mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
-Kehaliste võimete testid on sooritatud õpilase võimete kohaselt
- osalemine protsessis on võimetele vastav.

2 poolaasta piisava õpitulemuse kriteeriumid on tundides osalemine ja sooritatavad testharjutused:
- paigalt kaugushüpe
- kaugushüpe
- "piiksujooks"
- painduvuse test
- 60 m jooks
- jookseb 1000 m
- mängib liikumismänge
- sooritab Cooperi testi ujumises
- ujumisoskuse testi

Oodatavast madalamal tasemel tulemust(testharjutuste sooritamata jätmine) väljendatakse hindega "mittearvestatud" (MA).
Eelmise aasta individuaalsete tulemuste võrdlemisel;

Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.

Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses


Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida

Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata


Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes

Kehalise kasvatuse konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 14 või eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.


HEA TEADA:
1. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilane on tunni vältel juhendatud - kehalise kasvatuse õpetaja või füsioterapeudi poolt. Loata lahkumine on põhjuseta puudumine.

Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.19

Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti(füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.

E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”

Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal ...
1. On tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.

2. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
* saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
* põhigrupis kooli poolt antud spordiriietega

Õpilase riietus tunnis on sportlik - lühike või pikk riietus(sõltuvalt ilmastikuoludest ja tunni toimumiskohast - õues või siseruumides). Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.

Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal N 14.00