Kehaline kasvatus: 11b T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 23. jaanuar 2020. a. kell 15.30
Muudetud: 23. jaanuar 2020. a. kell 16.05
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Õppesisu
konkretiseerimisel, õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest suunata õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel.
Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmiste, oskuste ja kogemustega soodustatakse õpilasele sobiva liikumisharrastuse leidmist ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset sh digivahendeid kasutades ja oskust seda arendada.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I Kergejõustik
1) Kergejõustikualade tehnika täiustamine ja kinnistamine.
Valmistumine kergejõustikuvõistluseks ja osalemine koolivõistlusel. Kohtunikutegevus kergejõustikus.
2) Kiir- ja kestvusjooks. 100 ja 1000 m.
3) Kaugus- ja kõrgushüpe. Hoota kaugus.
4) Kuulitõuge.
5) Kergejõustikualade kasutamine kehaliste võimete (vastupidavuse, jõu, kiiruse) arendamiseks.
6) Tomkinsi vastupidavustest tervise seisukorra määramiseks
7) Kohtunikutegevus kergejõustikus.
II Sportmängud
1) Jalgpall. Jalgpalluri individuaalne ettevalmistus ja oma tugevate külgede arendamine. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Kohtunikutegevus jalgpallis. Jalgpall kui liikumisharrastus.
2) Pesapall. Kurika käsitlemine ja löögitehnika harjutused. Söötja ülesanded. Taktika arendamine mängus.
3) Korvpall. Sööt ja lõige rünnakul. Katted. Meesmehekaitse ja maaalakaitse. Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus. Tänavakorvpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus korvpallis. Korvpall kui liikumisharrastus.
4) Võrkpall. Suunatud palling ja pallingu vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja taha. Sulustamine. Pettelöögid. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Kohtunikutegevus võrkpallis. Võrkpall kui liikumisharrastus.
III Suusatamine
1) Suusatehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes. Suusatamise tehnika põhialused.
2) Suusahooldus, ettevalmistus ja osalemine võistlustel. Iseseisev harjutamine ning suusatamise seos teiste rahvaspordialadega (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit).
3) Kontrollharjutused.
IV Ujumine
1) Selili ja rinnuli krooli ning rinnuli ujumise tehnikaharjutused.
2) Stardihüpete ja pöörete täiustamine.
3) Erinevate distantside läbimine, kaasõpilase tehnika analüüsimine.
4) Vees hõljumine/puhkamine kuni 3 min, sukeldumine ja eseme põhjast kaldale toomine.
V Teadmised liikumisest ja spordist
1) Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele ning kehalise koormuse mõjust organismile.
2) Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid,
meetodid ja vormid.
3) Enesekontroll iseseisvalt treenides.
4) Oma treenituse hindamine.
5) Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumisja spordialade puhul.
6) Traumade vältimine.
7) Esmaabi levinumate traumade korral.
8) Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
9) Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordieetika koodeks jms).
10) Erinevate spordialade võistlusmäärused.
11) Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.
12) Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
13) Teadmised kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
V Lisaks:
1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine (sh multimeedia vahendusel);
2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine (sh digivahenditega) ning tulemustele hinnangu andmine;
3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused sh erinevates veebipõhistes keskkondades;
4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;
5) spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena; spordi- ja/või liikumisürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.
6) treeningplaanide koostamine, treeningpäeviku pidamine sh veebipõhistes keskkondades;
7) liikumisest/sportimisest teoreetiliste teadmiste omandamine praktilise harjutamise käigus.
Kuna õpilase kehaline aktiivsus on efektiivseim viis, et hoida tervist, arendada ning säilitada üldist töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I Kergejõustik
Gümnaasiumi õpilane:
1) sooritab kooli valitud kergejõustikualad tehniliselt õigesti (100 m sprintjooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, hoota kaugus, kuulitõuge või odavise)
2) läbib järjest joostes vähemalt 2000 m
3) oskab läbi viia erialase soojenduse erinevate kergejõustiku alade puhul
II Sportmängud
1) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu;
2) jalgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate jalgpallurite ülesandeid ja täidab neid mängus;
3) pesapall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus;
4) võrkpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
III Suusatamine
Gümnaasiumi õpilane:
1) suudab suusatades läbida 5 km distantsi;
2) kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust;
3) oskab hooldada oma suusavarustust ning valida ilmale sobivat riietust.
IV Ujumine
1) suudab ujudes läbida erinevaid distantse ja kasutada õiget tehnikat nii selili ja rinnuli krooli kui ka rinnuli ujumise stiilis; oskab startida ja teha pöördeid vastavalt ujumisstiilile;
2) suudab vees hõljuda (puhata) selili või kõhuli asendis 3 min;
3) oskab sukelduda ja põhjast eseme kaldale tuua:
4) läbib 50 m ja 100 m distantsid kõigis kolmes ujumisstiilis vastavalt oma võimetele oma individuaalset arengut silmas pidades;
5) suudab ujuda järjest 12 min (Cooperi test) vabalt valitud stiilis;
6) teab, kuidas päästa uppuvat inimest.
VI Teadmised liikumisest ja spordist
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis
2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku ja töövõime parandamiseks
3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid
4) oskab kavandada iseseisvat treeningut
5) valdab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ning tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi
6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning valdab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi sh multimeedia vahendusel;
2) teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele;
3) leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
4) oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada sh multimeedia vahendusel;
5) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
6) suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse;
7) hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd sh erinevates veebipõhistes keskkondades ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;
8) analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel;
9) valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas;
10) on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
Hindamine
1. Hindamisel lähtutakse:
* gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest;
* kehalise kasvatuse eesmärkidest ning saavutatud õpitulemustest;
* õpilase aktiivsusest, püüdlikkusest ja arengust.
2. Kehalises kasvatuses hinnatakse:
* õpilase liigutusoskusi, kehalist võimekust ja teadmisi. Hindamise objekte (tegevusi, oskusi, teadmisi) ning hindamisaspekte (vaatlemist, mõõtmist, võrdlemist) selgitab õpilastele õpetaja õppe algul. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase tehtud tööd, et omandada tegevus/harjutus. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
3. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse:
* õpilase arengut, st muutusi varasemate sooritustega võrreldes;
* tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel.
4. Teadmiste hindamiseks kasutatakse:
* suulist või kirjalikku küsitlust sh veebipõhises keskkonnas,
* liikumis- ja sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist,
* treeningpäeviku sh veebipõhise treeningpäeviku pidamist ja analüüsi sh digitaalsel kujul jms.
5. Tagasisiside andmisel kehalise ja sportimisaktiivsuse kohta arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõttu, kaasatöötamist,
nõuete/reeglite järgimist, koostööoskust sh veebipõhist jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastusena), võistlustest ning spordiüritustest osavõttu ja/või nende korraldamist jms.
6. Hinnatavad õpitulemused:
1) oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi;
2) läbib järjest joostes 2000 m vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
3) sooritab 100 m kiirjooksu vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
4) läbib Tomkinsi vasupidavustesti oma tervise seisukorra analüüsimiseks;
5) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu; sooritab kontrollharjutusi põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnikaelementidest.
6) oskab läbi viia erialase soojenduse ning teab erinevate kergejõustiku alade tehnikat (kõrgushüpe, kaugushüpe, kuulitõuge, ringteatejooks)
7) hüppab hoota kaugust vastavalt oma võimetele
8) sooritab ühe minuti korvpalli testi vastavalt oma võimetele
9) läbib 100 m distantsid kõigis kolmes ujumisstiilis vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
10) suudab ujuda järjest 12 min (Cooperi test) vabalt valitud stiilis;
11) teab ujumisstiilide tehnikat, oskab analüüsida kaasõpilase tehnilisi vigu;
12) teab, kuidas päästa uppuvat inimest;
13) suudab suusatada vabalt valitud suusasõidustiilis 5 km.
HEA TEADA!
Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
Suusatamine toimub II poolaastal vastavalt ilmastiku tingimustele. 20. jaan - 13. märts 2020 on õpilastel 2 järjestikku kehalise kasvatuse tundi Kuressaare spordihoones. Lume olemasolu korral toimuvad mõlemad tunnid õues ja suusatatakse. Suusavarustuse puudumisel saab õpilane laenutada suuski kooli suusalaost. Suusakomplekti hind on 1.50 ning tasumine toimub sularahas enne tunni algust kehalise kasvatuse õpetajatele. Varustust saab laenutada ka osade kaupa.
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
2. Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemlat 31.01.2020.
3. Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- arsti (füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- lapsevanema tõendi paberil (enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.
4. E-kooli märgitakse õpilasele:
- “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
- tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”
5. Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal on tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.
6. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
- osaleb ta füsioterapeudi grupis kooli poolt antud riietega;
- saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande;
- põhigrupis kooli poolt antud spordiriietega.
Hinnangu protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.
7. Konsultatsiooniaeg: K 15.00, ruumis 024