Eesti keel: 6a prindi
 |
Autor: Kristel Paju klassiõpetaja Kontakt: Kristel.Paju@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. november 2019. a. kell 11.43
Muudetud: 3. veebruar 2020. a. kell 07.58
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
* omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
* mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;
* õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;
* loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult;
* õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja tööeluga;
* arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha;
* kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid;
* tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
* väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri;
* suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
25.-29. november
* Käänamine on imelihtne! (Õpik lk 48–51, TV lk 36-41).
* Nimi- ja omadussõnade, ka raskemate, käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses.
* ÕSist juhiste leidmine raskete või tundmatute sõnade käänamiseks. Kõnekäänd.
02.-06. detsember
* Võrdleme omadussõna (Õpik lk 52–55, TV lk 42-43)
* Omadussõnade võrdlusastmed, nende moodustamine. Algvõrre, keskvõrre, ülivõrre.
* ÕSist juhiste leidmine võrdlusastmete moodustamisel. Vanasõna.
09.-13. detsember
* * Reklaami mõjutamisvõtted, reklaamikeel (Õpik lk 56–61, TV lk 44-47)
* Reklaami koostamine, kaaslastele tutvustamine.
16.-20. detsember
* Maailm arvudes. Arvsõnad, nende jagunemine (põhiarvsõna, järgarvsõna) ja kirjutamine nii sõnade kui numbritega
* Arvsõnade käänamine (ainsuses, mitmuses). Kuupäeva kirjutamise võimalused (õpik lk 62–65, TV lk 48-51)
* Asesõnadest lähemalt: asesõnade käänamine nii ainsuses kui ka mitmuses. Tekstis asesõnade kasutamine korduste vältimiseks (õpik lk 66-67, Tv lk 50-51)
19.-23.12.2016
* Kordamine (õpik lk 68, tv lk 52–53). Tv lk 59 eneseanalüüsi tabel „Sõnaliigid ja reklaam”
* Kordamine (TV lk 54-57). Enesekontroll ja -analüüs. Kokkuvõte õppeveerandist. Edasiside.
* Projektipäev
23.12-03.01 VAHEAEG
06.-10. jaanuar
1) Asesõnadest lähemalt õ lk 66-67
2) Asesõnadest lähemalt tv lk 50-51
3) Kordame õpitut ja harjutame kontrolltööks tv lk 52-53
13.-17. jaanuar
1) Kordamisharjutused tv lk 54-57
2) KONTROLLTÖÖ 17.01
3) IV KOKKU VÕI LAHKU? TARBETEKSTID. õ lk 69, tv lk 3
20.-24. jaanuar
1) Tarbetekstid on tarvilikud õ lk 70-73
2) Tarbetekstid on tarvilikud tv lk 4-7
3) Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine õ lk 74-77
27.-31. jaanuar
1) Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine tv lk 8-11
2) Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine õ lk 78-79
3) Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine tv lk 12-14
03.-07. veebruar
1) Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine õ lk 80-83
2) Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine õ lk 15-17
3) Kordamine. Etteütlus.
https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine
10.-14. veebruar
1) Kohanimed kõnelevad õ lk 84-87
2) Kohanimed kõnelevad tv lk 18-19
3) Kokkuvõte: „Meie klassi retseptiraamat”. Kordamine tv lk 20-21
17.-21. veebruar
1) Kordamine tv lk 20-21
2) KONTROLLTÖÖ
3) EV aastapäev
24.-28. veebruar VAHEAEG
02.-06. märts
1) V TELEVISIOON JA RAADIO. TEGUSÕNA. OTSEKÕNE.
Mina ja televisioon õ lk 89-91
2) Mina ja televisioon tv lk 22-27
3) Pöörame tegusõna õ lk 92-95
Milliseid oskusi õpilased saavad?
* Õpib eristama kirja- ja argikeelt, oskab leida ÕSist abi. Kasutab suhtlusolukorda sobivat keelt.
* Oskab pidada olukorda sobivalt telefonivestlust.
* Teab eesti keele murdeid. Oskab leida kaardilt infot, teha järeldusi. Oskab tekste omavahel võrrelda.
* Teab, mis on üte, ja oskab seda kirjavahemärgistada. Oskab pidada olukorda sobivalt meilivahetust.
* Oskab kasutada murdesõnastikke.
* Annab põhjendatud hinnangu kaaslase tööle.
* Oskab leida pildilt infot, märkab pildi ja teksti seoseid. Arutleb erinevate tekstide üle pildi põhjal
* Tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab neid eristada. Oskab tekste omavahel võrrelda.
* Oskab analüüsida oma suhteid meediaga. Oskab leida ja kasutada graafikust leitud infot. Märkab pildi ja teksti seoseid. Oskab pildi järgi luua teksti.
* Õpib tundma uudise ülesehitust. Oskab hinnata ajakirjandusfoto ja karikatuuri sobivust teksti juurde. Oskab fotot sobivalt allkirjastada.
* Õpib meediatekste lugema ja eesmärgipäraselt kasutama. Oskab anda loetule või nähtule põhjendatud hinnangu.
* Teab võõrsõnade tunnuseid.
* Õpib selgeks sagedamini esinevate võõrsõnade õigekirja ja tähenduse.
* Oskab asendada võõrsõnu omasõnadega ja vastupidi.
* Oskab sõnastikust leida võõrsõna tähenduse.
* Oskab leida pildilt infot, märkab pildi ja teksti seoseid.
* Teab tähtsaimaid sõnaliike ja oskab neid tekstis määrata.
* Oskab käänata nimi- ja omadussõnu, ka raskemaid, nii ainsuses kui ka mitmuses.
* Oskab leida ÕSist juhiseid raskete või tundmatute sõnade käänamiseks.
* Teab omadussõnade võrdlusastmeid ning oskab neid moodustada.
* Oskab leida ÕSist juhiseid võrdlusastmete moodustamisel.
* Tutvub reklaami mõjutamisvõtetega ning oskab neid reklaamides märgata.
* Teab arvsõnade jagunemist.
* Oskab arve kirjutada nii sõnade kui ka numbritega.
* Oskab arvsõnu käänata nii ainsuses kui ka mitmuses.
* Teab kuupäeva kirjutamise võimalusi.
* Tunneb ära asesõnad, oskab neid käänata nii ainsuses kui ka mitmuses.
* Oskab kasutada tekstis asesõnu korduste vältimiseks.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga
"4" - 2-3 ortograafia viga
"3" - 4-6 viga
"2" - 7-9 viga
"1" - vigu 10 või rohkem
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
* päeviku puhtus, vormistus ja käekiri
Eesti keele kokkuvõttev hinne kujuneb I, II ja III trimestri lõpus + aastahinne õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes trimestri hindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Protsessihindeid saab õpilane tunnitöö, töövihiku ja õpiku ülesanded, tunnikontrollid, jms eest. Kui trimestri kokkuvõttev hinne või aastahinne on kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kontrolltööde hinded. Kui õpilasel on aastahinde välja panemisel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kogu õppeaasta vältel (kõik kolm trimestrit) saadud hinded ja/või kontrolltööde hinded.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö toimumise päevast. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne "1" ja seda enam parandada ei saa.
Konsultatsioon ja järelvastamine neljapäeviti kell 14.00 - 14.45 ruumis 407 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.