Loodusõpetus: 6a prindi
 |
Autor: Kristel Paju klassiõpetaja Kontakt: Kristel.Paju@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. november 2019. a. kell 09.32
Muudetud: 19. jaanuar 2020. a. kell 20.07
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
25.-29. nov
1) Kontrolltöö nr 1
2) ASULA Asula kujutamine kaardil Kuidas on tehtud kaardid? Mille poolest erineb plaan kaardist? Mida kujutatakse diagrammidel? Õ lk 84–87 TV lk 54–55
3) Asustuse kujunemine Kus paiknesid esimesed asulad? Kuidas asulad aja jooksul muutuvad? Õ lk 88–89 TV lk 56–57
2.-6. dets
1) Linna areng Millised tegurid mõjutavad linnade arengut? Mille poolest linnad erinevad? Millega tegelevad linnaplaneerijad? Õ lk 90–93 TV lk 58–59
2) Elutingimused linnas Kellele sobib linn elupaigaks? Miks sõltub linn teistest elukooslustest? Miks on linnas taimedele vähe ruumi? tehiskooslus Õ lk 94–97 TV lk 60–61
3) Taimed linnas Mida peavad taluma linnas kasvavad taimed? Miks ei kasva samblikud linnas kõikjal? prahitaim Õ lk 98–99 TV lk 62–63
9.-13. dets
1) Linnaloomad Miks ei ole linn loomadele hea elupaik? Kus pesitsevad linnas linnud? Kes on inimkaaslejad? parasiit, inimkaasleja loom Õ lk 100–103 TV lk 64–67
2) Park on linna kõige elusam osa Mille poolest erineb park metsast? Mis puud kasvavad pargis? Milliseid linde ja imetajaid võib pargis kohata? Miks on pargid tähtsad? Õ lk 104–107 TV lk 68–69
3) Kordamine TV lk 70–73
16.-20. dets
1) Kontrolltöö
2) Teemakohase filmi vaatamine
3) Tegevuspäev
https://www.youtube.com/watch?v=NOcuDcobZ6w
23.detsember - 5. jaanuar - KOOLIVAHEAEG
06.-10. jaan
1) ettekanded
2) ettekanded
3) ettekanded
13.-17. jaan
1) kordamine
2) METS Elutingimused metsas Mille poolest erineb mets pargist?
3) Õppekäigu planeerimine parki. Samblikud vs õhupuhtus - katse.
20.-24. jaan
1) Eesti metsad. Kuidas metsi liigitatakse? Kuidas mets uueneb? Millised metsad on kõige liigirikkamad? loodusmets, majandusmets, ürgmets, põlismets Õ lk 12–15 TV lk 6–7
2) Metsarinded Mis on metsarinded? Mille poolest erinevad põõsad puudest? Mis taimed kasvavad eri rinnetes? metsarinne, alustaimestu Õ lk 16–19 TV lk 8–9
3) Metsatüübid. Nõmme- ja palumets. Milliseid metsatüüpe Eestis leidub? Mis puuliik on Eestis levinuim? Mille poolest erinevad nõmme- ja palumets? metsatüüp, nõmmemets, palumets Õ lk 20–23 TV lk 10–11 https://www.slideshare.net/laurigtx/6kl-mets
27. – 31. jaanuar
1) Metsatüübid. Laane- ja salumets. Mille poolest erinevad kuusk ja mänd? Mis taimed kasvavad laanemetsas? Miks on salumetsi vähe säilinud? laanemets, salumets Õ lk 24–27 TV lk 12–13
2) Metsatüüpide kordamine
3) Metsa teema kordamine TV lk 14–17
3.-7. veeb
1) Kontrolltöö
2) Selgrootud ja linnud metsas Kes on kuklased? Kus elab kuuse-kooreürask? Milliseid linde kohtab metsas? Õ lk 28–29 TV lk 18–19
3) Viktoriin, internetti nõudvate ülesannete lahendamine
10.-14. veeb
1) Imetajad metsas Milliseid imetajad Eesti metsades leidub? Kes on meie metsade tippkiskja? Milline on loomade elu talvel? jahiuluk, sõraline, kisklus, konkurents, tippkiskja Õ lk 30–33 TV lk 20–21
2) Metsade tähtsus ja kasutamine Milleks kasutavad inimesed metsi?Õ lk 34–37 TV lk 22–23
3) Kuidas metsi säästlikult kasutada? Mis ohustab metsi? kordamine kontrolltööks.
17.-21. veeb
1) Kordamine TV lk 24–27
2) Kontrolltöö
3) SOO Elutingimused soos Mis on soo? Kuidas tekib turvas? Milline on taimede kasvukeskkond soos? turvas, soo Õ lk 40–43 TV lk 28
24.-28. veeb VAHEAEG
02.-06. märts
1) Kuidas soo tekib? Kus võib tekkida soo? Kui kaua võtab soo tekkimine aega? Miks mõni järv kinni kasvab? Õ lk 44–45 TV lk 29
2) Soo areng. Madalsoo, siirdesoo ja raba Millised on soo kolm arenguastet? Millised taimed kasvavad madalsoos, siirdesoos ja rabas? Mis on älved ja laukad? madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas Õ lk 46–49 TV lk 30–31
3) Rabataimed Miks on rabataimestik liigivaene? Millised on rabataimede kohastumused? Mis puud kasvavad rabas? turbasammal Õ lk 50–53 TV lk 32–33
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1. hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest;
2. liigub asulas turvaliselt; tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata; märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes;
3. teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
4. võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
5. iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta;
6. koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
7. võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
8. toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta; hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal; teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas;
9. teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist; teab inimkaaslejaid loomi; nimetab tehnoloogilisi lahendusi asulas, mis parendavad inimeste elutingimusi.
väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid; käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
10. märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset; on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;
11. kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
12. võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
13. iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
14. võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
15. koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
16. selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
17. selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid;
18. teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;
19. toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.
20. väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust; suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda;
21. väärtustab uurimuslikku tegevust;
22. iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
23. selgitab soode kujunemist ja arengut;
24. seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
25. võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
26. koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
27. selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust;
28. teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike;
29. teab turbasambla ehituse iseärasusi;
30. teab soo arenguetappe.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
Kui kodune töö on tegemata, siis tuleb see teha ära samal päeval õpitoes, kohale ilmumata asendub töö hindega "1", seda järele vastata ei saa! Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Trimestri kokkuvõtva hinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka jooksvaid hindeid.
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.
Konsultatsioonid ja järelvastamine neljapäeviti kell 14.00-14.45 ruumis 407 või muul aja kokkuleppel õpetajaga.