Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12175 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Kirjandus: 12a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marit Tarkin

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kontakt: marit@oesel.edu.ee

Loodud: 3. november 2019. a. kell 22.01
Muudetud: 3. november 2019. a. kell 22.01

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Kirjanduse ja kultuurilugu on aluseks loetu ja ümbritseva mõistmisele. Abituuriumi kirjanduskursused valmistavad õpilasi ette riigieksami edukaks sooritamiseks, keskenduvad teoste laiahaardelisele käsitlemisoskusele. Abituuriumi eelviimases kirjanduskursuses käsitletakse erinevaid 20. ja 21. sajandi autoreid ja erinevaid teose tõlgendamisvõimalusi.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

KIRJANDUS
I nädal Perioodi plaanide kokkulepped. Ainekaardi täiendamine, tähtaegade paikapanek.
Hesse "Stepihunt" vastamine
II nädal
Suur Teatriõhtu KGs
Teatrinädal- draamatunnid.
III nädal
Teatrinädal - proov, analüüs, lavakõne, lavaliikumine.
IV nädal
Teatrinädal - peaproov, analüüs. Retsensiooni nõuded.
V nädal
Teatriõhtu etenduste retsensioonid, arvamused.
Bulgakov, filmi algus, sissejuhatus
Seminaritund Bulgakov
Bulgakov "Inimese olemus"
VI nädal
Bulgakov, elu mõte
Arutelu teose põhisõnumi põhjal
Seminaritund, filosoofide mõtted, Bulgakovi kriitika
Kokkuvõtted Bulgakovist, filmi lõpp
VII nädal
Seminaritund Bulgakov - saatana motiiv kirjanduses
Väitlus/arutelu
Õpimappide kordapanek

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Analüüsioskus, arutlemisoskus, õppetunni läbiviimise ja arutluse juhtimise oskus.

Hindamine üles

Õpilane saab 4 hinnet: 1. Hesse "Stepihunt" vastamise hinde, Kafka "Protsess" vastamise hinde, Bulgakov "Meister ja Margarita" vastamise hinde, kirjandihinde. teatriõhtul osalemise või retsensioonihinde. Perioodi lõpuhinne on koondhinne saadud hinnetest.

Hinde kriteeriumid loomingulise töö( essee, kirjand, arutlev teose analüüs) hindamisel:
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
5) ülesehitus;
6) teksti sidusus, lausestus;
7) sõnavara ja stiil;
8) õigekeelsus ja interpunktsioon;
9) isikupära;
10)töö välimus.


100–90 palli – hinne 5
¤ töö vastab teemale ja teema on avatud;
¤ töös ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas;
¤ sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili;
¤ töös ei ole üle 4 keelevea.
80–60 palli- hinne 4
¤ töö vastab teemale ja teema on piisavalt avatud;
¤ kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline;
¤ sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu;
¤ töös ei ole üle 8 keelevea.
50–20 palli - hinne 3
¤ töö vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne;
¤ analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud;
¤ väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega;
¤ töö ülesehituses esineb vastuolusid;
¤ teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi;
¤ sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu;
¤ töös ei ole üle 15 keelevea.
15–10 palli – hinne 2
¤ töö ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult;
¤ töö ei ole arutlev;
¤ õpilane ei suuda oma väiteid põhjendada ega järeldusi teha;
¤ töö ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või
lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik;
¤ tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu;
¤ sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng);
¤ töös on 16 või enam keeleviga.
Kirjandit hinnates arvestatakse eelkõige teemaarenduse loogilisust, analüüsi- ja
sõnastusoskust, seejärel õigekeelsust ja interpunktsiooni. Silmapaistva sisuga tööle võib
panna kõrgema hindepalli, kui õigekeelsusvigade arv seda võimaldab.
Kirjandi hinnet ei mõjuta autori tõekspidamised, kui need ei lähe vastuollu humanismi ja
demokraatia põhiprintsiipidega, ning maitseerinevused.
Vigade arvestamine
Kõik õigekirjavead loetakse täisvigadeks, kuid nende kaal on erinev (nt kergemad
stiilivead, selged hooletusvead on kergema kaaluga).
Üheks veaks arvestatakse samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead (nt
tegematta ja lugematta; läind ja teind; kirjutus laud ja tarvitamis juhend), lause
lõpumärgi korduv ärajätmine, ütte või järellisandi koma(de) korduv ärajätmine jms; sama
lausetarindi puhul (üte, lisand, kiil, otsekõne jms) korduvalt ära jäetud või ülearune
märgipaar.