0 kaarti!
Autor: Inna Vann klassiõpetaja Kontakt: Inna.Vann@nooruse.edu.ee |
Loodud: 16. oktoober 2019. a. kell 09.07
Muudetud: 18. oktoober 2019. a. kell 10.32
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 4 tundi nädalas
Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
• õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma jne.);
• õpib arvutama;
• omandab esmase ruumikujutluse;
• õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut praktikas;
• õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema;
• arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust;
• saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja kultuuri arengus;
• tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest
VIII nädal
Harjutame (õ lk 42, 43, tv lk 52, 53)
Kordamine (tv lk 54, 55)
Kahekohaliste arvude kirjalik liitmine üleminekuga (õ lk 44; tv lk 4)
Kahekohaliste arvude kirjalik lahutamine üleminekuga.(õ lk 45; tv lk 5)
IX nädal
Harjutame (õ lk 46, 47; tv lk 6, 7)
Tööleht 4
Korrutamine (õ lk 48, 49; tv lk 8, 9)
Jagamine (õ lk 50, 51; tv lk 10, 11)
X nädal
Korrutamine ja jagamine arvuga 1 (õ lk 52, 53; tv lk 12, 13)
Korrutamine ja jagamine arvuga 10 (õ lk 54, 55; tv lk 14, 15)
Korrutamine arvuga 2 (õ lk 56; tv lk 16, 17)
Jagamine arvuga 2 (õ lk 57; tv lk 18, 19)
I TRMESTRI LÕPP
XI nädal
Tehete järjekord (õ lk 58, 59; tv lk 20, 21, 22)
Korrutamine arvuga 3 (õ lk 60; tv lk 23)
Jagamine arvuga 3 ( õ lk 61; tv lk 24, 25)
Korrutamine arvuga 4 (õ lk 62; tv lk 26, 27)
XII nädal
Jagamine arvuga 4 (õ lk 63; tv lk 28, 29)
Korrutamine arvuga 5 (õ lk 64; tv lk 30, 31)
Jagamine arvuga 5 (õ lk 65; tv lk 32, 33)
Korrutamine arvuga 0 (õ lk 66, 67; tv lk 34, 35)
XIII nädal
Tööleht 5
Murdjoon, murdjoone pikkus ( õ lk 68, 69; tv lk 36, 37)
Hulknurk. Hulknurga ümbermõõt (õ lk 70, 71; tv lk 38, 39)
Kordamine (õ lk 80, 81)
XIV nädal
Kordamine (tv lk 46, 47)
Nuputa (õ lk 82 - 85)
XV nädal
Pool (õ lk 72, 73; tv lk 40, 41)
Kolmandik (õ lk 74, 75; tv lk 42)
Veerand (õ lk 76, 77; tv lk 43)
Viiendik (õ lk 78, 79; tv lk 44, 45)
XVI nädal
Kordamine
Tööleht 6
Aasta, sajand, aastatuhat (õ lk 4, 5; tv lk 4, 5)
Kalender (õ lk 6, 7; tv lk 6, 7)
XVII nädal
* Korrutamine ja jagamine Korrutamine arvuga 6 (õ lk 16; tv lk 14)
* Korrutamine arvuga 7 (õ lk 18; tv lk 16)
* Jagamine arvuga 7 (õ lk 19; tv lk 17)
* Korrutamine arvuga 8 (õ lk 20; tv lk 18)
XVIII nädal
* Jagamine arvuga 8 (õ lk 21; tv lk 19)
* Korrutamine arvuga 9 (õ lk 22; tv lk 20)
* Jagamine arvuga 9 (õ lk 23; tv lk 21)
* Korrutamise, jagamise kordamine arvudega 2, 4 ja 8 (õ lk 24 – 25; tv 22, 23)
XIX nädal
* Korrutamise, jagamise kordamine arvudega 3, 6, ja 9 (õ lk 26 – 27; tv lk 24, 25)
* Korrutamise, jagamise kordamine arvudega 5 ja 10 (õ lk 28; tv lk 26, 27)
* Korrutamise, jagamise kordamine arvuga 7 (õ lk 29; tv lk 28, 29)
* Kordamine, teadmiste kontroll- tööleht
XX nädal
* Täht arvu tähisena. Puuduva teguri leidmine (õ lk 30; tv lk 30, 31)
* Puuduva jagaja leidmine (õ lk 31; tv lk 32, 33)
* Puuduva jagatava leidmine (õ lk 32; tv lk 34, 35)
* Kordamine (õ lk 33; tv lk 36 37)
XXI nädal
* Tööleht
* Summa korrutamine arvuga (õ lk 34 – 35; tv lk 38)
* Summa jagamine arvuga (õ lk 36 – 37; tv lk 39)
* Ristküliku ümbermõõt (õ lk 38; tv lk 40)
VAHEAEG
XXII nädal
Ruudu ümbermõõt (õ lk 39; tv lk 41)
* Täiskümnete korrutamine (õ lk 40 – 41; tv lk 42)
* Täiskümnete jagamine (õ lk 42 – 43; tv lk 43)
* Kahekohalise arvu korrutamine ühekohalise arvuga (õ lk 44 – 45; tv lk 44, 45)
II TRIMESTRI LÕPP
Tunned mõisteid üks kahendik, üks kolmandik, üks neljandik ja üks viiendik.
Oskad leida vastavat osa arvust ja osa järgi arvu.
Tunned mõistet murdjoon ja oskad arvutada murdjoone pikkust.
Tunned mõistet hulknurk ja oskad arvutada hulknurga ümbermõõtu.
Oskab korrutada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
Oskab jagada kahekohalist arvu ühekohalise arvuga.
Tunneb arve kümne tuhandeni.
Teab arvude järjestust 1-10 000, oskab arve võrrelda 10 000 piires.
Teab mõisteid sajaline, tuhandeline, neljakohaline arv.
Tunneb pikkusühikuid millimeeter ja sentimeeter ning nendevahelist seost.
Tunneb pikkusühikuid detsimeeter, meeter ja kilomeeter. Tunneb pikkusühikute vahelisi seoseid.
Oskab liita ja lahutada pikkusühikuid.
Oskab joonestada ringjoon. Tunneb mõistet raadius.
Oskab joonestada võrdkülgset kolmnurka ja arvutada kolmnurga ümbermõõtu.
Oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuta.
Oskab kirjalikult liita ja lahutada üleminekuga.
3.klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Õpetajal on õigus valida kas lühema või pikema kirjaliku/suulise sõnalise hinnangu andmise vahel. Kõik hinnangud ei pea kajastuma e-koolis. Paljud tagasisided-hinnangud kajastuvad vaid õpilaspäevikus või õpilase töölehel.
E-kooli tunnistusel kasutatakse tähti ehk lühendeid ja need on kogu kooliastmele ühesugused. Tagasiside ei sisalda emotsioone, vaid teavitab iga konkreetse oskuse OMANDATUST.
Oskuse saavutatuse lühendid ülekooliliselt 1. kooliastme KLASSITUNNISTUSEL:
T – teab, oskab, rakendab, teeb, sooritab, mõistab
P – peab harjutama, treenima (midagi on veel vajaka)
O – omandamata
Lisaks on:
* e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* E-koolis on kasutusel ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv , mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon kolmapäeviti kell 13.00 ruum 207.