Kehaline kasvatus: 4a T prindi
 |
Autor: Tiina Käen kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Tiina.Kaen@nooruse.edu.ee |
Loodud: 29. september 2019. a. kell 16.51
Muudetud: 19. oktoober 2019. a. kell 18.15
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane on terve ja hea rühiga; omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse.
Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Koolis kogetud liikumisrõõm soodustab huvi spordi vastu, innustab õpilast neid jälgima ning neis osalema. Kehalise kasvatuse õppekorraldus, mis tagab õpilase kehalise/liigutusliku, kõlbelise, sotsiaalse ja esteetilise arengu, toetab tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
2-6.09
Sissejuhatus ainesse. Hindamise kriteeriumid, tundides esitatavad nõuded.
Pendelteatejooksu teatevahetuse kordamine, pesapall.
Tutvumine õpilaste ujumisoskusega
9.-13.09
Lõbusad meeskonnamängud tennispallide ja markeritega.
Sprindi soojenduse. 60m jooks püstilähtest.
Plaadiga krooli jalgade tehnika harjutamine.
16.-20.09
Palliviske harjutamine paigalt ja hoojooksuga
650m jooks tulemusele. Venitusharjutused.
Ujumine. Krooli hingamistehnika harjutamine
23.-27.09
Palliviske harjutamine paigalt ja hoojooksult.
Pallivise tulemusele.
Selili ujumise käte töö harjutused paarides. Paaris ujumine selili.
30.09-4.10
1000m jooks.
Pesapall lihtsustatud reeglitega
Teateujumine
7.-11.10
õpetajate päev
Pesapall. ÜKE tervisepargis
Tasakaaluharjutused plaatidega vees. Selili- rinnuli- krool 300m
14.-18.10
Rahvastepall, kõhu- ja seljalihaseid treenivad harjutused.
Hüpitsaga hüppamine.
Vaba tegevus basseinis.
VAHEAEG
28.10-1.11
Kõrgushüpe "karjapoiss"
Harjutused hüpitsatega. Akrobaatika
Stardihüppe juurdeviivad harjutused
4.-8.11
Kõrgushüppe harjutamine
Akrobaatika. Tirelid, sild, turisesi, hundiratas
Krooli hingamine, stardihüpe
11.-15.11
Aerooda
Akrobaatilised paarisharjutused
25m krooli tulemusele
18.-22.11
Toengharkhüpe üle kitse
Võimlemiskava koostamine
Vastupidavusujumine
25.-29.11
Võimlemiskava kohustuslike elementide harjutamine
Kava koostamine
Ujumine lestadega
2.-6.12
Toenghüpe. Kava koostamine
Kava koostamine
Teatevõistlused
9.-13.12
Kava koostamine ja harjutamine
Hüpitsaga hüppamisoskuse hindamine
Selili ujumine plaadiga, lestadega ja paaris
16.-20.12
Kava harjutamine
Võimlemisvõistluseks valmistumine
Vaba tegevus vees
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega
2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi
3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
4) sooritab palliviske paigalt ja kahesammulise hooga;
6)mängib reeglite järgi rahvastepalli, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.
7)ujub 25m krooli eelmise aasta tulemusega võrreldes
Hindamine
Õppeperioodis rakendatakse järgmisi hinnanguid: arvestatud „AR”, mittearvestatud „MA”, kujundav hindamine „KH” või null „0” (seotud arvestuslikust õppetegevusest puudumisega).
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale võla likvideerimist asendub hinnanguga „AR“ või hinnanguga „MA“
Arvestuslikud õpitulemused;
1) sooritab hoojooksult palliviske eelmise aasta tulemusega võrreldes
2)sooritab kiirjooksu stardikäsklustega võrreldes klassi keskmise tulemusega
3)sooritab kõrgushüppe üleastumistehnikas
4)hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes 1min jooksul
5)sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatiliste elementidega
Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteeristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.
Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
-sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
-oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses
Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida
Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata
Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
-õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
HEA TEADA:
1. Kehalise kasvatuse tunnist vabastatud õpilane on tunni vältel juhendatud - kehalise kasvatuse õpetaja või füsioterapeudi poolt. Loata lahkumine on põhjuseta puudumine.
Tervislikel põhjustel(kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemalt 1.10.19
Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti(füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil(enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.
E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”
Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal ...
1. On tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.
2. Spordi-ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul;
1) saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande
2) põhigrupis kooli poolt antud spordiriietega
Õpilase riietus tunnis on sportlik - lühike või pikk riietus(sõltuvalt ilmastikuoludest ja tunni toimumiskohast - õues või siseruumides). Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
Konsultatsioon ja järelvastamine N 14.45