Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11661 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Matemaatika: 11abc_grupp prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Andra Allmägi

matemaatikaõpetaja

Kontakt: andra.allmagi@oesel.edu.ee

Loodud: 3. märts 2019. a. kell 17.08
Muudetud: 7. märts 2019. a. kell 07.56

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus

Kestvus: 5 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset tundmist, samuti suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatika sees kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab endas oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida, tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise oskust, samuti erinevate esitusviiside (sümbolid, valemid, graafikud, tabelid, diagrammid) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamist.

Gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab matemaatikat, suudab hinnata ja arvestada oma matemaatilisi võimeid karjääri planeerides;
2) on omandanud süsteemse ja seostatud ülevaate matemaatika erinevate valdkondade mõistetest, seostest ning protseduuridest;
3) mõistab ja analüüsib matemaatilisi tekste, esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) arutleb loovalt ja loogiliselt, leiab probleemülesande lahendamiseks sobivaid strateegiaid ning rakendab neid;
5) püstitab matemaatilisi hüpoteese, põhjendab ja tõestab neid;
6) mõistab ümbritsevas maailmas valitsevaid kvantitatiivseid, loogilisi, funktsionaalseid, statistilisi ja ruumilisi seoseid;
7) rakendab matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes ja erinevates eluvaldkondades, oskab igapäevaelu probleemi esitada matemaatika keeles ning interpreteerida ja kriitiliselt hinnata matemaatilisi mudeleid igapäevaelu kontekstis;
8) tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst), oskab valida sobivat esitusviisi ning üle minna ühelt esitusviisilt teisele;
9) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

IV kursus - Funktsiooni piirväärtus ja tuletis 18. veebruar - 12. aprill

18.-22. veebruar
1. Trigonomeetrilised võrrandid
2. Trigonomeetrilised võrrandid
3. Trigonomeetrilised võrrandid
4. Trigonomeetrilised võrrandid
5. Kontrolltöö. Trigonomeetrilsed funktsioonid ja võrrandid

Vaheaeg

4.-8. märts
6. Kordamine
7. Funktsiooni piirväärtus
8. Funktsiooni pidevus ja katkevuskohad
9. Funktsiooni piirväärtuse arvutamine
10. Funktsiooni muut, hetkkiirus ja tuletis

11.-15. märts
11. Funktsioonide summa ja korrutise tuletis
12. Funktsioonide summa ja korrutise tuletis
13. Funktsioonide jagatise tuletis
14. Funktsioonide jagatise tuletis
15. Astmefunktsiooni tuletis

18.-22. märts
16. Kordamine
17. Kontrolltöö nr 8. Funktsiooni pidevus, piirväärtus ja lihtsamad tuletised
18. Kontrolltöö nr 8. Funktsiooni pidevus, piirväärtus ja lihtsamad tuletised
19. Liitfunktsiooni tuletis
20. Liitfunktsiooni tuletis

25.-29. märts
21. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletis
22. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletis
23. Logaritmfunktsiooni tuletis
24. Logaritmfunktsiooni tuletis
25. Pöördfuntksiooni tuletis

1.-5. aprill
26. Eksponentfunktsiooni tuletis
27. Eksponentfunktsiooni tuletis
28. Kordamine
29. Kordamine
30. Kordamine

8.-12. aprill
31. Kordamine
32. Kontrolltöö nr 9: Logaritm-, eksponent-, trigonomeetriliste, liitfunktsiooni tuletised
33. Kontrolltöö
34. Hetkkiirus
35. Funktsiooni graafiku puutuja ja selle võrrand

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õppesisu:
Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Argumendi muut ja funktsiooni muut. Hetkkiirus. Funktsioon graafiku puutuja tõus. Funktsiooni tuletise mõiste. Funktsiooni tuletise geomeetriline tähendus. Funktsioonide summa ja vahe tuletis. Kahe funktsiooni korrutise tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Kahe funktsiooni jagatise tuletis. Liitfunktsiooni tuletis. Funktsiooni teine tuletis. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised. Eksponent- ja logaritmfunktsiooni tuletis. Tuletiste tabel
Õpilane:
* selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist tähendust;
* tuletab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirjad ning rakendab neid;
* leiab funktsiooni esimese ja teise tuletise.

Hindamine üles

Kursuse hinne kujuneb tunnikontrollides ja kontrolltöödes saadud punktide/hindeprotsentide põhjal.

Hindamiskriteeriumid:
hinne "5" - 100-90%
hinne "4" - 89-75%
hinne "3" - 74-50%
hinne "2" - 49-20%
hinne "1" - 19- 0%

Konsultatsioon esmaspäeviti ruumis 406 alates kell 15.00-16.00.

Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus.
1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine.
2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine.
3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusestulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine. Hindamise vormidena kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Kujundav hindamine on enamasti mittenumbriline.
1. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmiste ja oskuste ning õpilase hoiakute ja väärtuste kohta.
2. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta.
3. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi.
4. Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Õpitulemuste saavutatust hinnatakse tunnikontrollide ja kontrolltöödega ning muude kontrollivõtetega. Kursuse kokkuvõttev hinne kujundatakse nende ja vajaduse korral kursust kokku võtva kontrollivormi tulemuste alusel.
Õpilaste teadmisi ja oskusi kontrollitakse eespool esitatud kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. Õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse rahuldava hindega, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud õpitulemused teadmise ja rutiinsete ülesannete lahendamise tasemel, ning väga hea hindega, kui ta on omandanud
õpitulemused arutlemise tasemel. Kui õpitulemused omandatakse teadmiste rakendamise tasemel, hinnatakse neid hindega „neli”.