Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11511 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Kirjandus: 12a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marit Tarkin

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kontakt: marit@oesel.edu.ee

Loodud: 9. jaanuar 2019. a. kell 19.28
Muudetud: 9. jaanuar 2019. a. kell 19.29

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, VI kursus

Kestvus: - tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi viimane kursus kannab nimetust "Töö tekstidega".Kursusel on esmajoones praktiline iseloom, eeldatakse, et õpilane on läbinud eesti/vene keele kohustuslikud kursused. Kursus toetab gümnaasiumi eesti keele kohustuslikes kursustes õpitut ja süvendab erinevate tekstide mõistmist ja kasutamist. Kursuse jooksul lahendatakse praktilisi ülesandeid, arutletakse tekstipõhiste probleemide üle, kõrvutatakse erinevaid seisukohti, tehakse esitlusi. Kursuse jooksul seostatakse õpitut tegeliku eluga, arendatakse suulise esinemise oskust, motiveeritakse iseseisvat õppijat teadlikuks õppimiseks. Tundide kavandamiseks ja korraldamiseks kasutatakse õppematerjalina erinevaid kirjalikke ja suulisi tekste, audio- ja videomaterjale.
Kursuse sisu jaguneb viieks suuremaks teemaplokiks, milleks on kultuur ja väärtused, individuaalsus ja sotsiaalsus, õppiva inimese kuvand, inimene sotsiaalvõrgustikus, teadus ja tehnoloogia. Kursuse teemaplokid lähtuvad riikliku õppekava üldpädevustest ja käsitletavad  tekstid hõlmavad erinevaid eluvaldkondi.
Kursuse kaudu lõimitakse erinevates ainevaldkondades (sotsiaal-, loodus-, kunstiained, võõrkeeled) omandatud teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid ning toetatakse teksti funktsionaalse lugemise ja mõistmise oskust reaalainetes.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Kursuse sisu (allteema) lepitakse kokku kursuse alguses. Täpne ajagraafik kirjas e-koolis.
Kultuur ja väärtused: inimsuhted moraalinormide ja eetika seisukohast; üksikisiku seotus ühiskonnaga; väärtushinnangute kujunemine; inimene erinevate kultuuride keskel (kultuuripärand); inimene nagu kultuuri kandja ning kultuuride vahendaja; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas.
Individuaalsus ja sotsiaalsus: inimese minapilt; inimene suhete loojana; inimene ja tema tegevuse mõju keskkonna arengule; vastutustundlik ja dialoogivõimeline kogukonna liige ja maailmakodanik.
Õppiva inimese kuvand: probleemide ja neis peituvate võimaluste nägemine; kriitiline ja loov mõtlemine; ideede loomine, arendamine, elluviimine ja hindamine; inimene motiveeritud õppijana; avatus uutele teadmistele ja oskustele; õpitud abitus; inimene elukestva õppe väärtustajana; inimene kui koguja ja kogeja.
Inimene sotsiaalvõrgustikus: etikett; keelevahendid; reaalses ja virtuaalmaailmas suhtlemise probleemid; privaatsus, isiklik ruum, avatud ruum; inimene virtuaalmaailmas; digikeskkonna moraali- ja väärtuspõhimõtted.
Teadus ja tehnoloogia: tehnoloogia areng ja selle kasutamise eetilised küsimused; loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsus ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; teaduse ja tehnoloogiaga seotud piirangud ja riskid; ratsionaalsus ja irratsionaalsus.

Käsitletavaid mõisteid
Kultuur, väärtused, väärtushinnangud, etikett, esteetika, moraalinormid, individuaalsus, kuvand, sotsiaalsus, sotsiaalvõrgustik, privaatsus, virtuaalmaailm, digikeskkond, ratsionaalsus, irratsionaalsus.

Kasutatav õppematerjal
Teemade ettevalmistamisel kasutatakse ilukirjanduslikke, populaarteaduslikke tekste, dokumentaal- ja mängufilme, videomaterjali, erinevaid meediumeid, õppekirjandust jm sobivat materjali õpilase ja õpetaja valikul.


Õpilase ülesanded mõttevahetuse juhina:
1. Iga õpilane valib koostöös õpetajaga endale sobiva teema ja leiab teema raames vajaliku kirjanduse, millele ehitab üles diskussiooni.
2. Õpilane valib endale õpilased, kes tema juhtimisel diskussioonis osalevad ja selleks eelnevalt tema valitud tekstid (materjalid) läbi töötavad.
3. Õpilane valmistab ette 45-minutilise tunni, probleeme välja toovad küsimused enda grupile ja on valmis arutelu juhtimiseks. 
4. Õpilane juhib ühte diskussiooni, refereerib, teeb kokkuvõtte ja annab tagasiside.

Õpilase ülesanded mõttevahetuses osalejana:
1. Õpilane registreerib end 2-3 mõttevahetuses osalemiseks grupijuhi juures.
2. Õpilane töötab läbi grupijuhilt saadud aruteluks vajalikud tekstid (materjalid).
3. Õpilane osaleb 2-3 diskussioonis, võttes iga kord vähemalt 3 korral aktiivselt sõna.
4. Õpilane on aktiivne ja tähelepanelik kuulaja neis aruteludes, kus ta ei osale ja võib esitada teemakohaseid küsimusi.
5. Õpilane täidab vormikohase vaatluslehe.
6. Õpilane osaleb diskussioonide hindamisprotsessis.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpus õpilane:
1) oskab leida, analüüsida, edastada eri allikaist saadud infot ja arutleda leitud teabe põhjal;
2) jälgib ja juhib aktiivselt diskussiooni ning annab põhjendatud tagasisidet;
3) argumenteerib ning seostab erinevaid seisukohti tekstidele vm tuginedes;
4) võtab kuuldut ja loetut kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
5) oskab luua süsteemi, toetudes gümnaasiumi erinevates ainevaldkondades õpitul;
6) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.

Hindamine üles

Hindamine
Kursuse hinne koosneb kolmest komponendist:
1) diskussiooni juhtimine;
2) kolmel arutelul aktiivse osalemine;
3) tagasiside andmine.

Hinde väljapanekul moodustab diskussiooni juhtimine 50 punkti, kolmel seminaril osalemine 30 punkti ja tagasiside andmine 20 punkti kursusehindest. Õpitulemuste hindamine on kujundav st järgib õppija arengu toetamise põhimõtet.

Diskussiooni juhtimine (50 punkti):
50 punkti - grupp on moodustatud, materjalid on jaotatud õigeaegselt, arutelu on oskuslikult läbi viidud. Koostatud on asjakohane sissejuhatav esitlus teemasse, kus tutvustatakse autoreid, kelle artiklitel või teostel põhinetakse, tuuakse välja arutelupunktid ja põhiküsimused, millele diskussioonis keskendutakse. Kõikidele osalejatele antakse võrdsel määral sõna. Refereeritakse seminaril osalejate mõtteid, näitlikustades neid pabertahvlill, tahvlil, digivahendite abil või muul viisil. Seminari lõpus tehakse kokkuvõte arutelu tulemustest, kaasates kuulajaid ja antakse hinnang. Ajaline ressurss on hästi kasutatud.

40 punkti - arutelu on hästi ette valmistatud ja läbi viidud, ent kohati esineb küsitavusi teema käsitlemisel ja pisivigu arutelu juhtimises. Kõikidele osalejatele ei ole võrdsel määral sõna antud, mõnel osalejal on võimaldatud domineerida. Refereerimine ja kokkuvõtte tegemine sh kuulajate kaasamine on ebaühtlane. Ajaline ressurss on hästi kasutatud. 

30 punkti - arutelu on rahuldavalt ette valmistatud ja läbi viidud, materjali valik ja teemade käsitlemine on pealiskaudne, kohati tekib lünki arutelu sujuvuses. Osalejad ei ole võrdsel määral kaasatud. Refereerimine ja kokkuvõtte tegemine on pinnapealne või puudub. Ajaline ressurss jääb kasutamata.

10 punkti - arutelu on nõrgalt ette valmistatud ja läbi viidud või tund tuleb uuesti läbi viia.

Diskussioonis osalemine (30 punkti):
Õpilane peab kursuse jooksul (olenevalt õpilaste arvust) osalema vähemalt 3 erineval seminaril ja sissejuhataval nädalal enda osalused registreerima.
Diskussioonil osalemise punktide jagunemine ühe diskussiooni lõikes:

10 punkti – õpilane on osalenud arutelus aktiivselt, võtnud sõna vähemalt 3 erineval korral ja argumenteerinud veenvalt enda seisukohti.

6 punkti – õpilane on osalenud arutelus hästi, sõna võtnud 3 erineval korral ja argumenteeritult, kuid argumenteerimises on väiksemaid puudusi.

3 punkti - õpilane osaleb arutelus, kuid tema ettevalmistus on nõrk, ta võtab sõna alla 3 korra ja ei argumenteeri piisavalt enda seisukohti.

Tagasiside andmine (20 punkti)
Õpetaja valib kokkuleppel klassiga sobiva tagasiside vormi: suuline, kirjalik, vaatlusleht, eksperdid jms

Üks võimalus on klassis igal õpilasel sisse seada vaatlusleht, mille põhjal saab viimastes tundides teha kokkuvõtteid. Vaatlusleht võib olla vormistatud nii interaktiivselt kui paberkandjal. Vaatluslehe täitmine teeb õpilasest aktiivse kuulaja, kujundab oskust ennast kirjalikult lühidalt ja argumenteeritult väljendada ja võimaldab kogu klassil tagasisideprotsessis osaleda. Soovitatav on vaatluslehe korrektset täitmist kursuse hinde väljapanekul arvestada.

Vaatluslehe täitmine
20 punkti – õpilane on vaatluslehe täpselt, korrektselt ja argumenteeritult täitnud.
10 punkti – õpilane on vaatluslehe korrektselt täitnud, ent argumendid on kohati üldsõnalised.
5 punkti – õpilane on vaatluslehte täitnud osaliselt ja üldsõnaliselt.
Vaatluslehe näidis