Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Bioloogia: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee

Loodud: 12. veebruar 2018. a. kell 11.24
Muudetud: 12. veebruar 2018. a. kell 11.24

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Inimese sisenõrenäärmed. Iseloomulikud tunnused. Hormoonid. Hormoonide omadused
2. Õppefilm „Kehakell“. Endokriinsüsteemi häired.
3. Tunnikontroll sisenõrenäärmetest (asukoht, nimetus, hormoon ja selle toime). Hormoonpreparaadid.
4. Tutvuda joonistega lk 84-87. Närvisüsteemi ülesanne. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Kesk- ja piirdenärvisüsteem. Hallaine ja valgeaine. Peaaju ehitus. Ajuosade ülesanded.
5. Suuraju koor ja keskused. Mälu. (iseseisevtöö) Tv lk 32-33. Seljaaju ehitus ja ülesanded. Närvid. Närviimpulss
6.. Tingitud ja tingimatud refleksid. Refleksikaar. Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem.
7. Kordamine.
8. KONTROLLTÖÖ närvisüsteemi ehitusest ja talitlusest.
9. Meeleelundid. Meeleelundite tähtsus. Nägemiselund. Ruumiline nägemine. Silma ehitus ja osade ülesanded. Silma kaitsesüsteem
10. Nägemisaistingu teke. Nägemishäired.
11. Õppefilm „Visuaalne maailma“ . Optilised illusioonid. Praktilised tööd
12. TK (Silma ehitus. Nägemine)
13. Kuulmis- ja tasakaaluelund. Ruumiline kuulmine. Väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv. Helilaine liikumine kõrvas. Kuulmisaistingu teke.
14. Õppefilm „Kuulake seda“. Kuulmishäired
15. Maitsmine, haistmine. Lõhnaaistingu teke. Maitsete tajumine.
16. Õppefilm „Maitse ja lõhn“ Praktilised tööd
17. KONTROLLTÖÖ. Meeleelundid
18. Inimese suguelundkond. Mehe ja naise suguelundite ehitus ja talitlus. Sugurakkude võrdlus. Primaarsed ja sekundaarsed sugutunnused.
19. Ovulatsioon. Menstruatsioon. Viljastumine. Embrüo teke. Looteline areng. Loote arengut mõjutavad tegurid. Platsenta tähtsus.
20. Loodeta ohustavad tegurid. Sugulisel teel levivad haigused.
21. Lootejärgne areng. Kordamine
22. KONTROLLTÖÖ (Suguelundkond. Loote areng)
23. Pärilikkus. DNA, geen, kromosoomid.
24. Tunnuste pärandumine.
25. Soo määramine. Sugukromosoomid
26. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Mutatsioonid
27. Pärilikud haigused
28. Õppeaasta kokkuvõte

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:

1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;
2) seostab närviraku ehitust selle talitlusega;
3) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;
4) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;
5) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;
6) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;
7) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.
8) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;
9) selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;
10) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;
11) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;
12) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.
13) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;
4) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;
5) selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;
6) analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;
7) selgitab muutusi inimese loote arengus;
8) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;
9) hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.
10) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;
11) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist;
12) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;
13) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;
14) hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele;
15) analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;

Hindamine üles

Poolaastas hinnatakse kontrolltöid, koduseid töid, iseseisvaid töid klassis, tunnikontrolle, praktilisi töid jms.
Poolaasta hinne on kõigi hinnatud tööde keskmine. Juhul, kui hinne jääb kahe erineva hinde vahele, siis saavad määravaks kontrolltööde hinded.

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tööd tuleb järgi vastata vastavalt kooli järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php
või õpetajaga kokkulepitud ajal.

Kõiki töid on võimalik järgi vastata 1 kord esimesel võimalusel peale hinde teadasaamist.

Konsultatsiooniaeg neljapäeviti 15.00-17.00 ruumis 105