Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

B-võõrkeel (S): 8a, 8b, 8c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marika Varjas

saksa keele õpetaja

Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee

Loodud: 21. jaanuar 2018. a. kell 20.14
Muudetud: 21. jaanuar 2018. a. kell 20.14

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

II. Halbjahr
22.1 Notruf 112.
23.1. Notruf 112. Nebensatz
24.1. Notruf 112. Nebensatz

29.1. Notruf 112. Plusquamperfekt
30.1. Notruf 112. Plusquamperfekt
31.1. Notruf 112. Wiederholung

5.2. Erste Hilfe
6.2. Erste Hilfe
7.2. Erste Hilfe. Zeitformen

12.2. Erste Hilfe. Wiederholung
13.2. Wie gut kennst du Deutschland?
14.2. Wie gut kennst du Deutschland?

19.2. Wie gut kennst du Deutschland?
20.2. Wie gut kennst du Deutschland?
21.2. Wie gut kennst du Deutschland?

5.3. Persönlichkeiten.
6.3. Persönlichkeiten.
7.3. Persönlichkeiten.

12.3. Persönlichkeiten.
13.3. Persönlichkeiten.
14.3. Pesrsönlichkeiten. Wiederholung

19.3. Kleine Deutschlandkunde
20.3. Kleine Deutschlandkunde
21.3. Kleine Deutschlandkunde

26.3. Kleine Deutschlandkunde.
27.3. Kleine Deutschlandkunde.
28.3. Kleine Deutschlandkunde. Deutschlandkarte. Regionen und Bundesländer

2.4. Kleine Deutschlandkunde. Landschaften.
3.4. Bist du fit im Thema Deutschland?
4.4. Bist du fit im Thema Deutschland?

9.4. Bist du fit im Thema Deutschland?
10.4. Bist du fit im Thema Deutschland?
11.4. Wie umweltbewusst bist du?

16.4. Wie umweltbewusst bist du?
17.4. Wie umweltbewusst bist du?
18.4. Wie umweltbewusst bist du?

2.5. Wie umweltbewusst bist du?

7.5. Umweltschutz – Taten statt Warten
8.5. Umweltschutz – Taten statt Warten
9.5. Umweltschutz – Taten statt Warten

16.5. Umweltschutz – Taten statt Warten
17.5. Nur eine Welt
18.5. Nur eine Welt

21.5. Nur eine Welt
22.5. Nur eine welt
23.5. Nur eine Welt

28.5. Interessant zu wissen 
29.5. Interessant zu wissen
30.5. Interessant zu wissen

4.6. Zusammenfassung des Schuljahres. Wiederholungsaufgaben
5.6. Zusammenfassung. Noten
6.6. Jahresabschluss.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) tunneb saksa keelele omaseid hääldusreegleid ja oskab neid kasutada;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja väljendada oma mõtteid eelnevalt läbitud teemadel ja põhjendada oma arvamust:
oskab rääkida varasematest sündmustest, oskab rääkida õnnetusjuhtumist ja oludest, teab esmaabiga seotud kõige olulisemaid väljendeid, oskab rääkida inimesest kui isiksusest, tunneb Saksamaa suuremaid linnu, olulisemaid geograafilisi objekte, oskab kasutada info saamiseks erinevaid allikaid, ka maakaarti, oskab kirjeldada inimese välimust, rääkida keskonnateadlikkusest, keskkonna kaitsmisest ja tänapäeva inimese võimalustest ja probleemidest seoses mobiiltelefoniga, võrgus olemisega; ta oskab kasutada õpitud väljendeid ja väljendada oma mõtteid eelnevalt läbitud teemadel ja põhjendada oma arvamust;
õpilane kasutab õpitud keelestruktuure, valdab elementaartasandi grammatikat: ta oskab kasutada sobivaid ajavorme ja neid moodustada, ta kasutab õigeid omadussõna muutelõppe, moodustada korrektseid lihtsaid lauseid, teab sõnade järjekorda lauses, oskab kasutada modaalverbe, artiklit, zu infinitiivi, on teadlik verbi rektsioonist, oskab moodustada erinevaid küsimusi, õpilane tunneb 4 käänet ja kasutab neid, oskab kasutada eessõnu, tunneb võrdlusastmeid;
3) on võimeline läbitud õppematerjaliga monoloogidest ja dialoogidest ära tundma tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure ja neid ise kasutama, 
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet; 
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge; 
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi ja saab loetust aru; 
7) omandab II veerandil õpitud keeleteadmised ja oskab neid kasutada lausetes, 
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid; 
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, kui ka koos kaaslastega.

Hindamine üles

Hindamine ainetunnis toimub nii viie palli süsteemis kui ka sõnaliste hinnangutena. 
II poolaasta kokkuvõtva hinde saamiseks
1) arvestab õpetaja õpilase kaasatöötamist tunnis ja väikesemahulisi tunnitöid, hinnatud lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest ning mille alusel saab õpilane ühe kokkuvõtva hinde veerandi lõpus, s.o aktiivsuse hinne, mille väärtus on 50 perioodi hindest .
2) on õpilane sooritanud iga ülalnimetatud teema sõnavara ja grammatika kohta (teemade loend vt. Mida me tundide jooksul teeme?) testi, mis sisaldavad 3 eelneva tunni materjali ja mille hinne kujuneb punktiarvestuse alusel vastavalt sellele, mitu % saavutab õpilane maksimaalsest võimalikust punktide arvust: 
hinne 5 - 90 - 100% 
hinne 4 – 75 - 89 % 
hinne 3 – 50 - 74% 
hinne 2 – 20 - 49-% 
hinne 1 - 0 - 19% 
Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku. Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid. 
Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui osutub vajalikuks eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine. Konsultatsioonis osalemise lepib õpilane eelnevalt õpetajaga kokku.
Iga sooritatud töö kohta teeb õpilane vigade paranduse ja esitab selle õpetajale.
Puudumiste korral tuleb materjal omandada ja ära teha puudumise ajal sooritamata jäänud test.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Ebaõnnestunud tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö kättesaamise päevast. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus.
Õppematerjal: M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 3. Lehrbuch
M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 3. Arbeitsbuch.
Õpetaja lisamaterjalid