Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Bioloogia: 11a, 11b, 11c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee

Loodud: 9. oktoober 2017. a. kell 19.31
Muudetud: 9. oktoober 2017. a. kell 19.31

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset
mõtlemist;
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest
igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Sissejuhatus ainesse. Hindamine. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Bioloogia õppimisvõimalused Eestis.
2. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused. Eluslooduse molekulaarset, rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu tunnused.
3. Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, lahendades bioloogiaalaseid ja igapäevaelu probleeme
4. Kordamine. Kordava töölehe täitmine.
5. Organismide keemiline koostis. Põhielemendid. Anorgaaniliste ainete sisaldus. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides.
6. Vee tähtsus organismidele. Orgaanilised ained organismis
7. Süsivesikute ehituslikud ning talitluslikud seosed. Süsivesikute biofunktsioonid.
8. Lipiidide ehituslikud ning talitluslikud seosed.
9. Lipiidide biofunktsioonid
10. Aminohapped. Valkude klassifikatsioon. Valgu molekuli struktuurid. Denaturatsioon. Renaturatsioon. .
11. Ensüümid. Valkude biofunktsioonid.
12. Nukleiinhapped. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus.
13.Tervislik toit.
14. Kordamine
15. KONTROLLTÖÖ (Organismide keemiline koostis)
16. Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude mitmekesisus. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel
17. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport.
18. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus.
19. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. Kordamine
20 Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega.
21. Praktilised tööd
22. Kordamine
23. KONTROLLTÖÖ (Raku ehitus ja talitlus)
24. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus.
25. Nakatumine seenhaigustesse ja nende vältimine
26. Tunnikontroll (Seened). Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite paljunemine. Spoor.
27. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus
28. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine.
29. Tunnikontroll (Bakterid). Kordamine.
30. Organismide energiavajadus.
31.Organismide jaotamine vastavalt energia ja süsiniku saamisele.
32. Rakuhingamine. Makroergilised ühendid. Energia salvesamine ja ülekandmine
33. Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpus õpilane:
1) võrdleb elus- ja eluta looduse tunnuseid ning eristab elusloodusele ainuomaseid tunnuseid;
2) seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid;
3) põhjendab teadusliku meetodi vajalikkust loodusteadustes ja igapäevaeluprobleeme
lahendades;
4) kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
5) analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile
põhjendatud hinnanguid;
6) väärtustab loodusteaduslikku meetodit usaldusväärseid järeldusi tehes;
7) võrdleb elus- ja eluta looduse keemilist koostist;
8) seostab vee omadusi organismide talitlusega;
9) selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
10) seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;
11) võrdleb DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;
12) väärtustab vee, mineraalainete ja biomolekulide osatervislikus toitumises;
13) selgitab eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;
14) seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoerakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
15) selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;
16) võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;
17) seostab loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite,
lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustikuja tsütoskeleti) ehitust nende talitlusega;
18) eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;
19) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte raku koostisosade omavaheliste talitlusseoste kohta;
20) valdab mikroskoopimise peamisi võtteid;
21) analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;
22) võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
23) võrdleb bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;
24) eristab bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;
25) toob näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;
26) seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise;
27) hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustab neid eluslooduse tähtsate osadena

Hindamine üles

Kursusehinde panekul arvestatakse kõikide hinnatud tööde eest saadud punkte ehk mitu % moodustab saadud punktisumma maksimum punktidest.

Tööde hinded:
5 - 90%-100%
4 - 75%-89%
3 - 50%-74%
2 - 20%-49%
1 - 0%-19%

Tegemata või mitterahuldavalt hinnatud töid on võimalik järgi vastata lähtudes koolis kehtestatud järelvastamiskorrast https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php

Juba välja pandud kursusehinnet on võimalik parandada arvestustööga, mis hõlmab kogu kursuse jooksul käsitletud materjali.

Konsultatsioon neljapäeviti 15.00-17.00 ruumis 105