Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 9b T prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Inge Jalakas

Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee

Loodud: 17. september 2017. a. kell 23.45
Muudetud: 16. oktoober 2017. a. kell 22.36

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilase kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksuseks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilase mitmekülgset arengut ning võimaldavad tal leida endale jõukohase, turvalise ja tervisliku liikumisharrastuse.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama.
Eesmärgiks on edasi arendada erinevate kergejõustiku alade tehnikat (pallivise, kaugushüpe, kõrgushüpe, sprintjooks, keskmaajooks). Arendada õpilaste kehalisi võimeid: kiirust, osavust, jõudu, koordinatsiooni ja vastupidavust. Tekitada õpilastes tahet ja huvi iseseisva treenimise/sportimise vastu. Pakkuda mängurõõmu ja eduelamusi erinevate sportmängude mängimisel (frisby, pesapall, jalgpall, rahvastepall, korvpall, võrkpall). Avastada andekamad õpilased ning suunata nad sobiva spordialaga tegelema.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I poolaasta
1. nädal
* Sissejuhatus I poolaastasse. Hindamise kriteeriumid, tundides esitatavad nõuded. Rahvastepall.
* Pesapall lihtsustatud reeglitega. Pendelteatejooksu teatevahetuse kordamine.
2. nädal
* 1000 m jooks, lihasharjutused.
* Palliviske tehnikaharjutused, vise paigalt ja ristsammuga
3. nädal
* 1000 m jooks parimale tulemusele kõige-kõigema võistluse raames, lihasharjutused jõupinkidel.
* Palliviske harjutamine, visked parimale tulemusele.
4. nädal
* Sprintjooksu soojendusharjutused. 60 m jooks püstilähtest.
* Kaugushüppe tehnikaharjutused
5. nädal
* 60 m parimale tulemusele, jalgpallireeglite kordamine + mäng
* Kaugushüpe parimale tulemusele
6. nädal
* Pesapall kurikaga
* Selili ujumise käte töö harjutused paarides. Paaris ujumine selili. 25 m selili ajale.
7. nädal
Frisby mängureeglite kordamine + mäng
* Selili pöörde ja stardi tehnika harjutamine, 50 m selili ajale.
8. nädal
* Vastupidavust arendavad teatevõistlused. Korvpalli söödu- ja viskeharjutused. Viskevõistlused korvi tabamise peale ettenähtud aja jooksul.
* Vette hingamise, sukeldumise ja rinnuli libisemise harjutused, mängud.
9. nädal
* Käte jõudu arendava harjutused ja teatevõistlused topispalliga. Korvpalli reeglite kordamine, mängimine lihtsustatud reeglitega.
* Vabalt ujumise käte tehnika juurdeviivad harjutused üksi ja paarilisega. Käte harjutused plaadiga. 25 m rinnuli krooli ajale.
10. nädal
* Korvpalli mäng üks-ühele, 3 kolme vastu. Visketest: korvi tabamine 1 min jooksul.
* Vabalt ujumise jalgade tehnika juurdeviivad harjutused. Pöörde ja stardi tehnikaharjutused. Stardihüppe harjutamine
11. nädal
* Kõrgushüppe tehnika juurdeviivad harjutused: paigalt flopp ilma latita, sirge kolmesammulise hoojooksuga. Hüppe harjutamine kummilatiga.
* Vabalt ujumise käte ja jalgade koostööd arendavad harjutused. Rinnuliujumise tehnika analüüsimine ja parandamine, 50 m vabalt ajale.
12. nädal
* Kõrgushüppe harjutamine. Parimale tulemusele hüppamine.
* Vabalt ujumise käte-jalgade tehnika ning hingamise koostööd arendavad harjutused. Vabalt ujumine 200 m.
13. nädal
* Topispalli viske harjutused. Topispallivise parimale tulemusele. Visketest: korvi tabamine 1 min jooksul II katse.
* Vastupidavustreening kompleksujumisega: 3 x 8 pikkust (vabalt, selili, rinnuli)
14. nädal
* Hoota kauguse harjutamine, I katse parimale tulemusele. Võrkpalli vastuvõtu ja servimise harjutused. Võrkpalli mängureeglite tutvustus.
* Teatevõistlused kompleksujumises. Veepall.
15. nädal
* Võrkpalli vastuvõtu ja servimise harjutused. Paigalt kaugus parimale tulemusele.
* Veemängud ja teatevõistlused rinnuli, selili ja krooli ujumisstiile kasutades.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

1) jookseb kiirjooksu püstistardist stardikäsklustega, oskab ise anda õigeid stardikäsklusi
2) läbib joostes võimetekohase tempoga 1 km distantsi
3) sooritab õige teatevahetuse teatevõistlustes ja pendelteatejooksus;
4) sooritab palliviske paigalt ja ristsammuga;
5) sooritab hoojooksult kaugushüppe paku tabamisega.
6) suudab läbida kontrolltestid parandades oma eelmise aasta tulemust: korvpall visked 1 min jooksul ja paigalt kaugushüpe
7) oskab õige tehnikaga hüpata kõrgust, määrata sj hoojooksu pikkust ning valida õige tõukejalg
8)mängib reeglite järgi sportmänge, on kaasmängijatega sõbralik ning austab kohtuniku otsust.
9) ujub 50m rinnuli ja selili krooli parandades kontrolltestimisel eelmise aasta tulemusi

Hindamine üles

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub I ja II poolaasta lõpul.
I poolaastal on õpilasel võimalik saada 3 hinnet:
2 hinnet ujumises
Õpilane saab valida, kas ta sooritab hindele
1) selili krooli tehnika koos stardihüppe ja pöördega praktilise ja suulise kirjeldusega läbides seejuures 25 m
või
2) ujub 50 m parimale tulemusele selili krooli
ja
3) rinnuli krooli tehnika koos stardihüppe ja pöördega praktilise ja suulise kirjeldusega läbides seejuures 25 m
või
2) ujub 50 m parimale tulemusele rinnuli krooli

3 hinnet kergejõustikus, õpilane saab valida ühe ala temavanuste õpilaste keskmise tulemusega võrreldes hindele ning ühe ala isikliku tulemusega võrreldes hindele
1) 60 m jooks või 1000 m jooks parimale tulemusele
2) pallivise või kaugushüpe parimale tulemusele
3) kõrgushüpe või topispalli vise (2 kg)

2 hinnet kontrolltestide eest
1) paigalt kaugushüpe
2) korvpalli visked 1 min jooksul

Jooksvalt hinnatakse tunnis aktiivset osavõttu sportmängudest ning vastavate mängude mängureeglite tundmist.

Kehalise kasvatuse tunnis on õpilase riietuseks lühike või pikk dress ning jalas võimlemissussid või muud sisespordijalatsid. Õuetundide korral riietutakse vastavalt ilmastikule
Nädalas toimub 1 tund võimlas või õues ja 1 tund ujulas.
Heade ilmastiku tingimuste korral hakkavad võimlatunnid toimuma õues.
Konsultatsiooniaeg: N kell 15.30, ruumis 024

Pikemaajaliselt (enam kui kaks nädalat) arsti tõendiga kehalisest
kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse
füsioterapeudi rühma spordiosakonna juhi poolse esildisega iga veerandi
esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma
kehalise kasvatuse õpetajale. Nimekirja kinnitab direktor käskkirjaga.
Füsioterapeut teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste
kohta eKooli. Kehalist kasvatust hindab füsioterapeut hinnetega
arvestatud/mittearvestatud. Hindamisel juhindutakse kooli
õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.

Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti
poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust
(vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale. Õpilane on iga keh.-kasv.
tund õpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt
tunnist).

Kehalise kasvatuse tunnis on õpilane spordiriietuses. Selle puudumisel
tunnis osaleda ei saa, tegemata tunnitöö hinne on "0" ja tund tuleb järele teha
õpetajaga kokkuleppel.
Puudumise (k.a. haiguse) tõttu hindamata tegevused tuleb järgi teha 10
päeva jooksul peale vabastuse lõppemist. Tegemata jätmisel on tunnitöö
hinne "0".
Hinnet saab parandada 10 päeva peale vabastuse lõppemist õpetajaga kokkuleppel
konsultatsiooni ajal.

Kehalised võimed on arendatavad. Nõrkade tulemuste korral tuleb tegeleda spordiga ka vabal ajal.