 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
1877 was opened railway to Tartu, 1887 from Tartu to Valga and connected with Riga- Pskov railway.
The
first narrow-gauge railway in Estonia was opened in 5th of October 1896
between Pärnu and Valga. In 1897 the railway reached Viljandi and
in 1900 Tallinn. The supply railway was owned by the private company.
In 1923 the supply railway was nationalized; after that it was joined
with the Estonian Railway in 1926. Estonia developed its narrow-gauge
railway network as an important economy factor: in 1939 its total length
was 909 km. In 1913 there was started a construction of naval fortress railways network both on islands of West-Estonia and Tallinn area. The network was not completely finished until the most lines were closed in 1920. Liiva-Vääna line was given to Estonian Railway and the networks on Paljassaar, Naissaar and Aegna went in the hands of Estonian military forces.
Although World War II hindered the development of the narrow track, the worst obstruction was a Soviet occupation which saw the structure of the narrow-gauge railway unsuitable to its ideology and military plans. This lead to the disposal and dismantling of the narrow-gauge state railway network between 1959 and 1975.
Today in Estonia there are only some operating peat-industrial railways. The dismantling of narrow-gauge railway caused the foundation both the museum and museum railway. The most suitable place for it was the old Lavassare peat railway center set up in 1922. For these reasons in 1987 there was founded the Museum Railway Society which starts collecting the rolling-stock. Today it has developed to the non-profit private museum and museum railway which large collection of exhibits has 3rd place in Europe by the amount.
Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 1870. aastal
Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul, mis samal aastal
ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts
pikendas 1870. aastal liini Gatshinast
Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega.
Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba
Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.
1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem.
1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga.
Iseseisev Eesti Raudtee (EVR) moodustati 1918. aastal Looderaudtee,
Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude
baasil.
1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti
üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist
ja 675 kitsarööpmelist raudteed.
Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja
kestis kaks aastat.
Raudtee Saaremaal
1.
Roomassaare - Kuressaare 8-km
Selle liini ehitamist 1917. aasta algul juhtis Vene Armee Väliraudteede
Valitsus. Sakslaste saabudes 21. oktoobril 1917.a. ehitati liin ümber
600 mm laiuseks ning kogu Saaremaa raudtee edasist ehitamist ja haldamist
hakkas juhatama Sõjaväe Väliraudtee ehk HF (Heeresfeldbahn).
Selle liini hilisem vaksal asus aadressil Allee tn. 6.
Kogu liin suleti 1940.a. oktoobris kui mittevajalik.
2.
Kuressaare- Putla-Haeska 600 mm, 22 km kuni 1923
Liini ehitasid sakslased 1918.a. kevadel, oli planeeritud ehitada kuni
Soelani. Jaamad olid Luuguse, Upa, Laadjala, Uduvere, Putla ja Haeska.
Putlast kavandati ehitada haru Orissaareni, valmis jõuti ehitada
lõik kuni Rõõsa mõisani, muldkeha jõuti
siiski ehitati kuni Orissaareni. Selle haru jaamad olid Putla, Võrsna,Valjala,
Kalli ja Waldbahnhof.
Raudtee Virtsuni
Virtsu- Rapla
Ehitatust alustati 1928.a., liikluseks avati 01. detsemberil 1931.a.
Liin suleti 26. mail 1968.a.
|