Autorid ootavad lugejate täiendusi ja parandusi alltoodud sõnastikule.

SÕNASELETUSI

Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum

Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil

administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel

administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes

alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu

avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal.

avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides

avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)

avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine

avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes

avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks.

bürokraatia (1,2,3) - ametnike võim

CAP (Common Agricultural Policy) (5) - Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika , mis reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul

defitsiit(eelarve)(4) - (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest)

deflatsioon (4)- ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks

devalvatsioon(4) - rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes

demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine

diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta

dogma (2) - tõestuseta omaks võetud ja kritiseerimisele mittekuuluv jäik seisukoht

dumping( 4) - kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul

eksport(4) - väljavedu, kodumaiste toodete müük välismaale

eksporttõkked(4) - juriidilised abinõud, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu

elatusstandard (4) - elatustase, mis väljendab teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist

elumudel(4) - üksikisiku või perekonna soovid ja taotlused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kajastuvad elustiilis, elulaadis

eesmärkhind (5) - Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind liidu siseturul

eliit (1) - suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus)

erasektor ehk teine sektor (2,4) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine

eküü (5) - 1981-1998. Euroopa Liidus kehtinud rahaline vääring riikidevahelisteks arveldusteks ( inglise keeles European Currency Unit-ECU)

euro (5) -alates 01.01. 1999 Euroopa Liidu arveldusühik ja ühine valuuta. Üleminek ühtsele rahasüsteemile toimub 01.01.1999 - 31.12.2001. 1 euro = 15,6466 EEK ´i.

genees (1) - kujunemisperiood

fordism (1) - H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis

fraktsioon (3) - ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega.

föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.)

füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile

haldamine - vt. administreerimine

halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika

haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes.

heaoluriik (1) - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule

heaoluühiskond (1) - heaoluriigi kaasaegne arengustaadium, kus heaolupakkumises osalevad lisaks riigile ka era- ja mittetulundussektor. Heaoluühiskond peab oluliseks indiviidi isiklikku vastutust oma sotsiaalmajandusliku toimetuleku eest

hõivatu(4) - legaalse palgatöö tegija

hõive määr (1) - töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna

identiteet (3) - samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel

ideoloogia (2) - ideede korrastatud süsteem, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiate üheks liigiks on poliitilised ideoloogiad, mis annavad hinnangu eksisteerivale ühiskonnale ning pakuvad välja oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna või sotsiaalse liikumise tegevuse lähtekohaks

import(4) - sissevedu, kaupade ja teenuste ostmine välismaalt

indekseerimine(4) - protseduur majandus- ja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale

inflatsioon(4) - raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega

inimõigused - üleüldised ja võõrandamatud õigused (näit. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks.

institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)

institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks edastamiseks võimudele

integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes

Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest.

interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse.

järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll. Järelvalve institutsioonideks on riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid

kapitalism (1) - majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg

kapitalistid e. kodanlus (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid

kautsjon (3) - valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega.

keinsianism ehk keinslus (2) - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida

keskklass (1) - kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris.

koalitsioonivalitsus - mitme partei põhjal moodustatud valitsus demokraatlikus riigis

kodanikkond (1) - demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni). Poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused

kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur (2) - demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks

kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond - ühiskonnaelu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, kuna pole orienteeritud võimu teostamisele. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike eneste algatusel loodud organisatsioonid ja liikumised, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ning kehtivate õigusnormide raames (Vt. ka "kolmas sektor")

kohtulik järelvalve - kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadusi või täidesaatva võimu akte konstitutsioonivastasteks ja seega ebaseaduslikeks

kolmas sektor - vt. mittetulundussektor

"kolmas tee" (2) - Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted

konföderatsioon (3) - riigi ülesehituse vorm, mis annab võimu suuresti alamüksustele, mitte aga keskvalitsusele

konstitutsioon (3) - riigi põhiseadus, mis sätestab valitsemise ülesehituse, institutsioonide pädevuse ja kodanike õigused

konstitutsiooniline diktatuur (3) - põhiseadusliku, s.t. demokraatliku valitsemise erivorm, kus seadusandlikud organid annavad oma volitused määratud perioodiks üle ühele isikule

Kopenhaageni kriteeriumid (5) - 1993.a. EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL-i. Nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme ?guslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis.

korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt

kvoot(4) - a) majanduses määrab antud kauba sisse- või väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti.

laissez faire, laissez passer (1) - liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda.

legitiimsus (2) - M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis. Juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal.

leibkond (1) - majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias, statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas.

loomuõigus (2) - loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele

lobby, lobbism (3) - kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil

majandus(4) - ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid

majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse

majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega

majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus

majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest

majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus

makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega

mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi.

merkantilism (2) - koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses

mitteaktiivne rahvastik(4) - inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia

mittetulundussektor e. kolmas sektor (2) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (Vt. Ka kodanikuühiskond)

modernisatsioon (moderniseerumine) (1) - pikaajaline ning kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks

modernism (1) - vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel

monetarism (2) - liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk.

nüüdisühiskond, moodne ühiskond (1) - ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu.

ombudsman (3) - sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler

ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine

palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab

partei ehk erakond (2) - ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades

partokraatia (2) - ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim"

piiratud valitsemine (2,3) - demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine

pluralism (1) - 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks,
- 2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R.Dahl (vt. Ka polüarhia)

poliitika (2) - ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil.

poliitiline hoiak (2) - indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes

poliitiline kultuur (2) - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks. (Vt. Ka kodanikukultuur)

poliitiline süsteem (2) - erakondade, võimu- ja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine

poliitiline ökonoomia (1) - majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest

polüarhia (1) - USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.

populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga

positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased

postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud

postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism

primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor

proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest

propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil

põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele

rahvatulu (RT) (4) -ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu

RKT(4) -rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP)

reform (1) - valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid

regulatiivsed normid (2) - normid, mis kehtestavad õigussubjektidele (õiguselus osalejatele) juriidilised õigused ja kohustused

revolutsioon (1) - põhjalik pööre ühiskonna arengus, mille tagajärjel tuleb võimule uus ühiskonnaklass ning muutub kogu ühiskondlike suhete spekter. Revolutsiooni tulemusel vahetub ka valitsemisrezhiim

riik (2) - võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis eristub kodanikuühiskonnast ja eraelu sfäärist. (Vt. Ka avalik sektor)

riikideülene koostöö (5) - Euroopa Liidus rakendatav koostöövorm, kus lähtutakse EL õigusaktidest ja otsustest, mis on ülimuslikud riikide õigusnormide suhtes ning peavad silmas eeskätt Euroopa ühishuvisid

riiklik sund (2) - õigusnormidest kinnipidamise saavutamine õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (näit. täitevameti) tegevuse abil

seaduse menetlemine (3) - seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi

segamajandus (2) - majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted

sekundaarne sektor (2) - töötlev tööstus/tootmine

sekkumishind (5) - minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast

sihtfinantseerimine, sihtotstarbeline eraldis - raha eraldamine rahastaja poolt määratud programmi või projekti realiseerimiseks. Sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada teiseks, tema enese poolt valitud otstarbeks

SKT(P)(4,5) - sisemajanduse kogutoodang(-produkt), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest

siirdeperiood, siirdeühiskond (1) - teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride ja -suhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine.

"sinikraed" - C.Wright Millsi poolt kasutusele võetud termin, millega ta tähistas postindustriaalse ühiskonna tööstustöölisi. Analoogiliselt võttis teadlane kasutusele termini valgekraed, et tähistada teenindussektoris hõivatud inimesi.

sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid (2) - sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit)

sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek

sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas

sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel

sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust.

sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine

sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid

sotsiaalne struktuur (1,2) - ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks - klassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid.

sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus (2) - teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse)

sotsiaalne tõrjutus (2,4) - seisund, mille puhul inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.

sotsiaalne utoopia (2) - sotsiaalsed ideed, mis lõid ebareaalseid käsitlusi ideaalsest ühiskonnakorraldusest, zhanr sai nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta.

sotsioloogia (1) - teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi

staatuslik hierarhia (2) - sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus.

struktuursed fondid (5) - Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem arenenud liikmesmaadele majanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks

subsiidium(4) - rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele

survegrupp (2) - legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel

teenindusühiskond (1) - vt. Postindustriaalne ühiskond

tehnokraatia (1) - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960-70ndail aastail.

tertsiaarne sektor (2) - kolmas ehk teenindav sektor majanduses

tootmistegurid(4) - nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus

toll(4) - maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel

totalitaarne ühiskond, totalitarism (3) - nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile. Sama mis partokraatia.

tsiviilkultuur (2) - vt. Kodanikukultuur

tsiviilühiskond (2) - vt. Kodanikuühiskond

tulugrupp (2) - ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistuse iseloomustamiseks. Tavaliselt jagatakse rahvastik kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks sõltuvalt sissetuleku suurusest inimese kohta

turumajandus - majandussüsteem, kus ostjate ja müüjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse tasakaal ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kauba valiku

tööjõud (4) - täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud

töötaja(4) - töösoovija, kes on töö ka leidnud

töötu(4) - inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda

tööstusrevolutsioon, tööstuspööre (1) - massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis.

tööstusühiskond (1) - tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne-Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj. keskpaigas postindustriaalse ühiskonnaga.

unitaarriik (3) - riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konföderatsioonile puuduvad alamad valitsemisüksused, mis jagaksid suveräänsust või teostaksid riiklikku autonoomiat

vabad valimised (3) - demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnusteks on üldine valimisõigus, kandidaatide konkurents ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu

"valgekraed" - vt. keskklass ja "sinikraed"

valimiskünnis (3) - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti

valimissüsteem (3) - põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemi - majoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi.

valitsemisre?iim (3) - võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks

varimajandus(4) - kõrvalehiilimine maksude maksmisest

virtuaalne reaalsus (1) - arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut

võim (2) - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma huvide realiseerimine

võimude lahusus ja tasakaalustatus (3) - Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel

võõrandumine (1) - K.Marxi poolt kasutusele võetud termin märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt, iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest

välismajanduspoliitika (4) - siseriiklike normide kehtestamine ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine majanduses

õigus (2) - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik

õigusnormid (2) - tüüpilised sotsiaalsed normid, käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena

õigustkaitsvad normid (2) - õigusnormide liik, mis näeb ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest

õigusriik (2) - ühiskonnakorraldus, kus võimu teostatakse ainult kehtivate seaduste/õigusnormidepõhjal

ülekandeühiskond (1) - vt. heaoluriik

ühishüved (2) - kaubad ja teenused, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta

äärerühmad ehk marginaalrühmad (2) - ressursinapid ning madala sotsiaalse staatusega rühmad ühiskonna stratifikatsioonistruktuuris. Äärerühmad kannatavad reeglina sotsiaalse tõrjutuse all.