eile sain mitme söbra kaudu teada, et möni tegelane on netis ajateenija tasuta kirja vöi sellega seotut kirjeldanud, kritiseerinud vöi tänu sellele mingeid mötteid möelnud. näiteks kodanik j oma bloogis kaks korda ja üks kruve nimeline.

iseenesest kena ju, et inimesed loevad. j puhul on mul hea meel, et ta leidis sellest raamatust mötteainet. kruve ilmselgelt ei tahtnud raamatust möelda, vaid leidis, et pönevam on minu kohta mingit jama kirjutada.

päris huvitav on möelda, et netti vöib töesti igasugu head ja paremat üles loopida ja see ei pruugi sealt kunagi kaduda. halvemat kah.

inimestele, kes ajakirjandust igapäevaselt ei jälgi vöi kes mind otseselt ei tea ja kogemata vöi jupiti mingitele netis rippuvatele kirjutistele satuvad, vöib most päris kena mulje jääda.

mötlen siin vaikselt, et kas ma peaksin kruvele midagi vastama vöi mitte. eriti ei viitsiks, aga natuke närib küll. vöi mis ma talle ütlekski?

et juba tema postituse pealkiri on vale, et ma ei ole kotletijuhtumi “väljamötleja”, vaid see on see, mida see kelner mulle rääkis ning seda kinnitas ka seda kelnerit tundev inimene.

et tallinna linnapea edgar savisaar ei lasknud asja uurida, vaid tömbas nööre, et mind üle kuulataks. ja ma ei saa siiani aru, mille pärast savisaar seda lugu üldse torkis, sama palju seost antud looga oli näiteks narva linnapeal vöi pärnu linnapeal.

et mitte kuskilt ei ole selgunud, et artikkel oli “väljamõeldis ehk pettus ja fabritseering”. jah, sellist arvamust on avaldatud, aga arvamus ei tee seda faktiks.

et ei ole olnud mingit “vahele jäämist”, sest polnud millelegi vahele jääda.

et ma ei lahkunud päevalehest selle looga seoses ja koha puudumise pärast, vaid rohkem kui poolteist aastat hiljem mitmetest isiklikest asjaoludest tulenevalt.

aga mis tema bloogi sissekandest niimoodi järgi jääks?

ma olen nöus, et minu jaoks oli terevisioonis olemine raamatu reklaam, kuid ma ei leia, et selles ka avalik-öigusliku telekanali seisukohast midagi pahasti oleks. ajateenija tasuta kiri on teos, mis kajastab eesti elu suht olulist osa ja ma ei tea, et keegi eesti ajateenijate elust varem üldse vöi nii ehedalt ja pöhjalikult kirjutanud oleks. (väike enda saba liputamine siin ka, eksole.)

ma olen tegelikult selle kotletilooga juba ammu leppinud. mina seal midagi peale kelneri avaldatud nime välja möelnud ei ole, minu südametunnistus on selle koha pealt puhas. veider, et päris paljudele inimestele see lugu ikka veel korda läheb. kui inimestele teadus, töö vöi seadusloome sama palju korda läheks, oleks elu eestis suht hernes.

aga kui te teate veel, et ajateenija tasuta kiri kuskil kriitikat saab, siis andke mulle ka teada. praegu ma tean, et järgmine playboy pidi seda arvustama, andsin neile paar kommentaari hiljuti.

See jura kirjutati : Neljapäev, juuni 25th, 2009 at 11:05 pm